Jerky on moodne snäkk, mille aluseks on väga vana idee: kui eemaldada lihast suurem osa veest, säilib see. Siit saad teada, kust pärinevad jerky ja selle nimi ning kuidas NAKOTNE jerkyt tänapäeval Lätis valmistatakse.
Miks inimesed liha kuivatasid
Värske liha rikneb mõne päevaga. Kui liha aga piisavalt kuivatada, tavaliselt soola või suitsu abil, saavad riknemist põhjustavad mikroobid vaevu kasvada: liha säilib kuude kaupa ja kaalub vaid murdosa algsest. Seetõttu on kuivatamine üks vanimaid liha säilitamise viise ning paljud kultuurid, kus peeti jahti või kasvatati karja, arendasid välja oma variandi. Jerky on neist see, mis andis nime tänapäeva snäkile.
Ch'arkist jerkyni
Sõna pärineb Andidest. Ketšua keeles, mis oli inkade riigi peamine keel, tähendab ch'arki kuivatatud soolaliha. Andide karjakasvatajad valmistasid seda laama- ja alpakalihast, mida soolati ja kuivatati külmas ja kuivas mägiõhus ning eredas päikeses, kuni liha muutus säilivaks. Inkad hoidsid ch'arkit oma teede ääres asuvates qullqa-laohoonetes ja jagasid seda peatuspaikades rändajatele.
Pärast hispaanlaste saabumist Peruusse 1530. aastatel jõudis sõna Ameerika hispaania keelde kujul charqui. Inglise keel laenas selle kaks korda: tegusõnana „to jerk“ (liha kuivatama), mis esineb kirjalikes allikates alates 1707. aastast, ja nimisõnana „jerky“, mis esineb alates 1850. aastast.
Kuivatatud liha mujal maailmas
Põhja-Ameerika preeriatel kuivatasid põlisrahvad õhukesi piisonilihaviile päikese käes või aeglasel tulel ning segasid kuivatatud liha rasvaga (vahel ka kuivatatud marjadega), et valmistada pemmikani – tihedat ja kaua säilivat toitu, mille võtsid hiljem kasutusele ka Euroopa karusnahakaupmehed. Asunikud ja rändurid hakkasid jerkyt teemoonaks kaasa võtma, sest see oli kerge ja seda sai süüa tuld tegemata.
Teistes piirkondades on omad traditsioonid. Itaalia bresaola ja Šveitsi Bündnerfleisch on soolatud ja õhu käes kuivatatud veiseliha ning Lõuna-Aafrikas on biltong, mida võrdleme jerkyga artiklis Mis on beef jerky? Põhja- ja Ida-Euroopas, sealhulgas Balti riikides, tegid sool ja suits sama tööd sinkide, vorstide ja kala puhul, mis pidid säilima terve talve.
Matkarajalt poeriiulile
20. sajandil kolis jerky lõkketule äärest tehastesse. Põhimõtted jäid samaks (sool, suits ja kuivatamine), kuid nüüd rakendatakse neid kontrollitud tingimustes, liha suletakse pakenditesse, kuhu õhk ei pääse, ning ELis peab etiketil olema koostisosade loetelu, esile tõstetud allergeenid ja toiteväärtuse tabel.
Kuidas NAKOTNE jerkyt Lätis valmistatakse
NAKOTNE jerkyt valmistab SIA „Gaļas pārstrādes uzņēmums Nākotne“ (Nākotne lihatöötlemisettevõte) Lätis Jelgava piirkonnas Nākotnes. Tootjal on IFS Food sertifikaat. THE JERKY müüb NAKOTNE snäkke veebis, ise me neid ei valmista. Tootja etikettidelt saab jerky valmistamise kohta üsna palju teada.
1. Lahja liha tagajalast
Iga NAKOTNE veiseliha jerky esimene koostisosa on „veisekints (päritolu: EL)“ ehk liha tagajala ülaosast – lahja osa, mida on jerky valmistamiseks traditsiooniliselt kasutatud. Pork Jerky Original on valmistatud seakarbonaadist (päritolu: EL).
2. Soolatud ja maitsestatud
Liha soolamiseks kasutatakse soola ja säilitusainet naatriumnitritit, nagu singi ja peekoni puhulgi. Maitsestus oleneb maitsevariandist: Original – dekstroos, suhkur, vürtsid ja must pipar; Teriyaki – sojakaste (mis sisaldab nisu), küüslauk ja ingver; Barbeque – tomatipulber ja suitsutuspreparaat; Jalapeño – vürtsid ja küüslauk. Teriyaki, Barbeque ja Jalapeño maitse puhul on suhkur veiseliha järel teine koostisosa.
3. Kuumsuitsutatud ja kuivatatud
Pakikestel kirjeldatakse toodet kui kuivatatud, kuumsuitsutatud lihasuupistet. Kuumsuitsutamisel, erinevalt külmsuitsutamisest, küpseb liha samal ajal, kui see suitsumaitse omandab, ning kuivatamine eemaldab suurema osa veest. Seepärast kulub 100 g Beef Jerky Originali valmistamiseks 210 g veiseliha ning Teriyaki, Barbeque ja Jalapeño puhul 153 g. Pork Jerky Originali valmistamiseks kulub 250 g sealiha 100 g kohta.
4. Suletud 35 g pakikestesse
Iga 35 g portsjon suletakse eraldi pakikesse koos hapnikuabsorberi kotikesega, mis ei ole söödav, ja igasse karpi läheb kaheksa pakikest. Temperatuuril +2 kuni +25 °C säilivad avamata pakikesed ilma külmkapita pakendile trükitud „parim enne“ kuupäevani, mis on jerky puhul tavaliselt 12–24 kuud valmistamisest. Kui oled pakikese avanud, söö see ära 72 tunni jooksul. Temperatuuri muutudes võib pinnale tekkida veidi valget soola; etiketi järgi on see lubatav.
Vanad meetodid, selged numbrid
NAKOTNE jerky põhimeetodid on samad, millele inimesed on sajandeid toetunud: lahja liha, sool, suits ja kuivatamine. Muutunud on pakendil olev teave. Näiteks Beef Jerky Original on suure valgusisaldusega – 41,6 g valku 100 g kohta ehk umbes 14,6 g ühes 35 g pakikeses – ning igal pakikesel on täielik koostisosade loetelu, allergeeniteave ja toiteväärtuse tabel.
Siin mainitud NAKOTNE jerky
- NAKOTNE Beef Jerky Original: 210 g veiseliha 100 g kohta
- NAKOTNE Beef Jerky Teriyaki: sojakaste, küüslauk ja ingver
- NAKOTNE Beef Jerky Barbeque: tomatipulber ja suitsutuspreparaat
- NAKOTNE Beef Jerky Jalapeño: vürtsid ja küüslauk
- NAKOTNE Pork Jerky Original: 250 g sealiha 100 g kohta
- NAKOTNE Beef Mix: kõik neli veiseliha jerky maitset, igaühest kaks pakikest